Terje Kalduri teadustööle riiklik tunnustus

Standard

Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil pälvis terviseuuringute valdkonnas tunnustuse Terje Kalduri teadustöö kunstiteraapiast.

Eri valdkondade teadlastest, sihtasutuse Eesti Teadusagentuur ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajatest koosnev 16-liikmeline konkursikomisjon hindas Terje Kalduri teadustöö “Kunstiteraapia grupitöö kasutamine õpilaste üksilduse vähendamiseks koolikeskkonnas” terviseuuringute valdkonna magistriüliõpilaste astmes 1. preemia vääriliseks.

Tänukirja eduka töö juhendamise eest pälvis Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate osakonna juhataja prof Eha Rüütel.

Iga-aastast üliõpilaste teadustööde konkurssi viib läbi sihtasutus Eesti Teadusagentuur koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga. Tänavu osales sihtasutuse teatel konkursil 473 tööd – preemia või tänukirjaga autasustati 86 tööd ja 30 töö juhendajaid.

Konkursipreemiatest 63% noppisid Tartu Ülikooli tudengid (31). Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased said seitse, Tallinna Ülikooli tudengid viis, Eesti Maaülikooli tudengid kolm ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid kaks preemiat. Välja anti kaks valdkondade- ja tasemeteülest peapreemiat.

Vaata lisaks http://www.etag.ee.

Uurimistööd loovteraapiatest konkursil edukad

Standard

Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursil pälvisid terviseteaduste valdkonnas auhinnalise koha kaks uurimistööd loovteraapiatest.

II koht magistriõppes – Signe Krikmann “Savitöö võimalused eakate klientidega. Heuristiline vaatenurk”, juhendaja prof Eha Rüütel.

II koht bakalaureuseõppes – Kaija Tamm (Kõiv) “Loovtantsu kogemus Eesti maapiirkonna tavakooli keskkonnas”, juhendaja teadur Iivi Zajedova.

Õppija Ühendus õnnitleb!

Vaata lisaks:  http://www.tlu.ee/et/uudised/1896/selgusid-tlu-uliopilaste-teadustoode-konkursi-tulemused

Konverents “Kunstid tervise heaks”

Standard

Kirjutas: Kristiine

Sel sügisel möödus viis aastat sellest, kui Tallinna Ülikoolis käivitus kunstiteraapiate bakalaureuse- ja magistriõpe.

Selle puhul leidis 25.-26. oktoobril aset kunstiteraapiate konverents “Kunstid tervise heaks”.
Konverentsil käsitleti kolme järgnevat põhiteemat:
  • kunstiteraapiate rakendusvõimalused
  • kaasaegne kunst teraapiate teenistuses
  • loovus ja heaolu
Konverents avati väga soojade sõnade ning õnnitlustega Eha Rüütli, Eve Eisenschmidti, Orest Kormašovi, Peter Peterseni ning Helen Tartes-Babkina poolt.
Külalislektorid  suutsid oma karismaatilisusega väga loovalt oma kogemusi meiega jagada. Soomes olevat Päivi-Maria Hautala sõnul kunstiteraapia võrdlemisi populaarne üldhariduskoolides, kus õpetajad kas kasutavad kunstiteraapiatemeetodeid on töös või teevad pisematele huvituvatele gruppidele pärast tunde rohkem terapeutilisi seansse. Erika ja Alar Sander tõid häid näiteid oma igapäevapraktikast ning viitasid tähtsale asjaolule: meetodist tähtsam on teraapias kliendi-terapeudi suhte kvaliteet. Raquel Chapin Stephensoni ettekandest kõlas jõuliselt vajadus pöörata tähelepanu ka vanematele inimestele, et nad tunneksid end osana ühiskonna tervikust ning samuti märkis ta kunstiterapeutide kunstnikega koostöö tegemise tähtsust. On hea tõdeda, et meil on palju partnereid välisriikidest, kellelt õppida ning kellega koostööd arendada.
Konverentsil pöörati ka tähelepanu meheks olemisele ning meeste vaimsele tervisele. Sellele teemale tasus tähelepanu pöörata, sest meie maskuliinsete meest ühiskonna tõttu oli konverentsilgi ainult kahe käe sõrmedel üle loetavalt meeste päid.
Konverentsi mõlemad päevad möödusid kiiresti vaatamata oma intensiivsusele ja professionaalsusele. Esindatud said erinevad lähenemised kunstiteraapiatele, nii teooria kui praktika, kunst ja teraapia.

Esinejaid oli palju ning minule, kes ma olen akadeemiliselt kunstiteraapiatega alles teist aastat kokku puutuja, oli kõik väga huvitav ning hariv. Ma arvan, et kõigi kunstiteraapiate suundade, visuaal-, draama-, liikumis- ja muusikateraapia, esindatus heal tasemel haris ka kogenenumaid.

Mainimata ei saa jätta ka tudengite huvitavaid etteasteid esimese päeva lõpus ning vaieldamatult maitsvat ja tervislikku toitu,

Suur tänu rakendusloome osakonnale.

Kunstiteraapiate konverents KUNSTID TERVISE HEAKS 25.-26. okt 2012

Standard
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                       Kirjutas: Piret 
– Potentsiaali areng –
Sihtgrupist lähtuvalt –
Usaldus maailma vastu võib olla kõrge või madal
Nüüd hakkame tegema!
.
Alla 25-aastased noored tulevad kaasa.
Ei kuule naiste kilkeid! Ei kuule meeste möirgeid!
Ma olen oma ajast ees?
.
Vahelduseks tavapärasele:
Tervis, hoiakud ja eluviis.
Liivakastimaailma tagasiminek pole lihtne…
.
Kasulikkus. Lähedus. Huvi.
Teatud kunstipõhised töövõtted, mida saab integreerida.
1) arendab, 2) aktiveerib, 3) motiveerib, 4) võimaldab suhtlust.
.
Põlegu kõik sinise leegiga, ma lähen ja teen seda!
Lapse kritseldus ei ole kunagi kritseldus.
Ma olen oma ajast ees.
.
– Protsess –
Neli erinevat magistritööd.
Artikkel. Raamatukogu.
Konkreetsed raviefekti mõõtmised.
.
Meil on teile kingitus.
Et näidata, et me ei karda.
Tugevate sotsiaalsete normide ja reeglite vallas.
.
Ebatavaline hääl, enesekriitika.
Kes ma olen? Miks ma siin olen?
Kuhu ma hakkan välja jõudma?
.
Vägede võitlusmoraal langeb.
Sõjas ei saa olla teist kohta.
Positsioneerimine. Tugevamad hirmud.
.
Ma olen oma ajast ees? Võimas.
Näitaks mõrasid soomusrüüs? Oma tugevusi?
Kas mehed on loova(ma)d (kui naised)?
.
Lapse kritseldus ei ole kunagi kritseldus.
Et vanem märkaks…
Mis tundeid see ilm temas tekitab.
.
– Ma olen oma ajast ees? –

Erivajadusega laps.
Aasta pärast tuleb järgmine läbivaatus.
Särav. Rõõmus. Tänulik.
.
Laps saab tähelepanu.
Laps saab end väljendada.
Arendav “puslemaailm”.
.
Väiksed lapsed tavaliselt tahavad hästi kiiresti valmis saada.
Ei ole lõpetatud tööd. On protsess.
Eksperimendid, teaduspublikatsioonid, mängulisuse printsiip.
.
Mida teha? Näitaks mõrasid soomusrüüs?
Sellega on raske toime tulla.
Milline on see meie suhtumine iseendasse?
.
Lapse kritseldus ei ole kunagi kritseldus.
Seal on suur lugu.
Häik.

(29.10.2012)
– – –
Inspireeritud Kunstiteraapiate konverentsi “Kunstid tervise heaks” järgmistest ettekannetest/etteastetest/ettevõtmistest:

“Ma mäletan seda päeva” (Aivar Simmermann ja kunstiteraapiate eriala tudengid)
“Kunstiteraapiad Eesti teraapiamaastikul” (Eha Rüütel)
“Kliiniline hääleimprovisatsioon hilisteismeliste vaimse tervise toetamisel” (Eve Lukk)
“Maskuliinsused ja meeste tervis” (Jüri Uljas)
“Mehed ja teraapia: meeste vaimne tervis ja suhtumine teraapiasse” (Ivo Varts)
“Kas mehed on loova(ma)d (kui naised)?” (Stanislav Nemeržitski, Eda Heinla)
Koosviibimine konverentsist osavõtjatele.
Viieaastane kunstiteraapia tasemeõpe (Kai-Liis Gramakovski)
“Kõnetu autistliku lapse arengudünaamika loovteraapia seanssides kahe aasta vältel” (Helen Tartes-Babkina)
“Kunstipõhiste tehnikate ja kunstiteraapia võtete kasutamine Rannamõisa lasteaias” (Anne Vaino)
“Vanem-laps suhet toetava loovteraapilise sekkumise väljatöötamisest” (Marika Ratnik, Eneli Peipsi, Terje Kaldur, Eha Rüütel)
Konverentsi lõpetamine.
Kohtumised sees ja väljas. Päriselt.